Soren Kierkegaard
Soreni
relvad olid niisugused nagu kehaliselt nõrkadel ikka: purevad naljad, pinevad pilked, verine
iroonia, mis tõi kaasa naeru ta vastase pea kohale – need relvad jäid talle kogu eluajaks. Soren
oli terve kooliea kahestunud isik, ta ei julgenud näidata oma tõelist olemust, just siit tuleb
3
otsida algust meeldumusele, mis viis ta müstifitseerimiseni, isiksuse kahestumiseni,
salapärase varjatuseni, mida võib näha kogu tema kirjandustegevuse vältel.
Kopenhaageni ülikoolis õppis Soren teoloogiat s.t. et noor taim istutati taas ühest ebasoodsast
pinnasest teise. Kierkegaardi andel oli kõigest respektikalduvusest hoolimata suur eelis olla
sügavalt poleemiline, oli ainult aja küsimus, millal see eelis endale tee vabastab ning hakkab
vastu nii Kierkegaardi haridusele kui ka õpetajatele.
Tema isa viimastel eluaastatel oli tal isaga tihti erimeelsusi, kuna aeg läks ja Soren polnud