Olulisemaks probleemiks antud saatelõigus oli minu silmis see, kas juba teist nädalat kestnud streigi põhjused on ikka piisavalt selged ning kas need ka väärivad toetust. Lisaks tooksin enda silmis olulise küsimusena välja ka selle, kuidas oleks võimalik peatada meditsiinitöötajate väljavoolu oma kodumaalt. Tõstatatud küsimus algatas külaliste vahel elava diskussiooni. Antud saate kontseptsiooniks oli minu arvates panna inimesed mõtlema küsimustele, mis puudutavad streigi varjatumat poolt. Vaatasin saadet ning hakkasin mõtlema sellistele streiki puudutavatele küsimustele, mis enamusele rahvale ehk teemaga vaid pealiskaudselt kursis olevatele inimestele on võõrad. Saate sõnumiks on kaasata vaatajaid meie enda riiki puudutavatesse päevakorralistesse probleemidesse. Olen veendunud, et minu puhul sai saate peamine eesmärk, panna kaasa mõtlema, absoluutselt täidetud.
Raamatuid võeti erifondi aktideta, seega puudavad andmed, palju ja mida võeti. 1946.a juunis määrati spetsfondi juhtima M. Sõstsikov. Ta alustas energiliselt tegevust. Algas ulatuslik raamatute eraldamine erifondi, kõigepealt salajaste käskirjade ja nimestike alusel, aga ka Sõstsikovi oma suva järgi. Kiiresti paisuvale salafondile ei piisanud ammu juba ühest ruumist raamatukoguhoone alumisel korrusel. Vaja oli suuremat ja võimalikult varjatumat asukohta. Sõstsikov leidis selleks sobiva olevat hoone vanema osa IV ja V korruse, kus seni hoiti ,,TÜ Toimetusi" , dublette ja töötlemata kirjandust. Saadi laoruumid Tiigi tn. Ühiselamusse, kus polnud sugugi turvaline, sest kord murti sinna sisse ja vandaalitseti raamatutega, kord aga sadas vesi raamatutele veevärgi rikke tõttu. Siis tabas raamatukogu liftirike, mis oluliselt raskendas raamatute kolimist. Sõstsikov aga kiirustas. 1947.a
annaabi.ee 
