August Gailit
Gailiti pagulasaastatest teame Eestis vähe. Hästi on teada, et ta ei jätnud kommentaare oma
isiku ega loomingu kohta. See ei olnud tagasihoidlikkus. Tegemist oli kunstniku ja tema rolli
kindlaviisilise mõistmisega. Need asjad on jutuks veel triloogia viimastel lehekülgedel:
Tõeline kunstnik pole ju lõpuks midagi muud kui hästi seatud instrument rahva hinge ja
tunnete tõlgitsemiseks. Su isiklikul edul või ebaedul pole mingit tähtsust - oleks parem, kui sa
oma isikut peidaksid kuhugi varjatumasse kohta ega tolgendaks oma rahva jalus. Nii mõistis
August Gailit, oma viimastel elupäevadel.
Erilisi lootusi hellitamata vaadates läbi Eesti Kirjanike Kooperatiivi arhiivis talletatud Gailiti
kirjad oma kirjastajatele Bernard Kangrole ja Valev Uibopuule. Nii oligi: ei mingeid sisulisi
kommentaare triloogia asjus. Küll tekkis olulisi toetuspunkte, et mõista Gailiti olukorda
paguluses ja näha triloogia kirjutamise käiku.
annaabi.ee 
