Euroopa muinaskultuurid konspekt
1988 arvestati molekulaarbioloogide poolt mitokondriaalse DNA uurimise abil (naisliini pidi)
välja, et kõigi tänapäeva inimeste esiema elas Aafrikas ca 200k a. tagasi.
Svante Pääbo - Eesti juurtega Rootsi teadlane. Leidis, et tänapäeva Euroopa eelkäijatel oli
kokkupuude neandertallastega. 1985 ekstraheeris Egiptuse muumiast DNA.
2007. aastal valiti Pääbo 100 kõige mõjukama teadlase hulka.
Aurignac'i kultuur
Kromanjoonlased - peetakse Euroopa varjasteks modernseteks inimesteks (Homo sapiens
sapiens, enantropoloogiliselt välja kujunenud tänapäeva inime).
1868. aastal avastas Louis Lartet Cro-Magnoni koopa.
Vanimad kromanjoonlaste jäänused on pärit u. 43k a. e.m.a.
Kromanjoonlased olid pikad (keskmine pikkus 187cm), muskulaarsed, sirge laubaga ning suure koljumahuga.
Kromanjoonlaste saabumisega kadusid Euroopast neandertallased (kromanjoonlased saabusid Euroopasse u.
40k a. tagasi, neandertallased surid välja u. 30k a. tagasi).