A.dumas Kolm musketäri terve raamat
kuigi tõsiselt naise vastu kätt tõsta, eriti kui selle naise tegevus-ajendiks oli armukadedus.
See oletus tundus mileedile kõige tõenäolisemana. Ta arvas, et talle tahetakse kätte
maksta möödunu eest, mitte aga ette jõuda tulevikust. Igal juhul tänas ta õnne, et oli
sattunud mitte mõne otsese ja targa vaenlase, vaid oma mehevenna kätte, kellega ta lootis
toime tulla.
«Jah, mu vend, vestelgem,» vastas mileedi teatud lõbususega. Ta arvestas, et see
jutuajamine heidab lord Winteri varjamiskatsetele vaatamata veidi valgust asjadele, mida
mileedil oli vaja teada edasise tegevuskava koostamiseks.
«Niisiis otsustasite siiski tulla uuesti Inglismaale, ehkki te Pariisis sageli tõendasite, et
ei tõsta oma jalga enam iialgi Suurbritannia pinnale?» küsis lord Winter.
Küsimusele vastas mileedi omapoolse küsimusega.
«Kõigepealt ütelge mulle, kuidas te suutsite mind nii
519
hästi jälgida lasta, et teile ette teatati mitte üksnes min tulek, vaid ka päev, kellaaeg ja
sadam, kuhu ma saabun