Eleaatide koolkond
loomise eeskujudega. Niisugust käsitlust võiks klassifitseerida siis ontoloogiliseks tõesuse
käsitluseks, sest omadus olla tõene omistatakse siin olevale endale.
Kreeka sõna aletheia – tõde – on pärit verbitüvest lethein, mis tähendab – varjule jätma. Eesliide
a- tähendab eitust, ilmaütlemist. Aletheia on niisiis – varjamatus, varjujäämatus. Selles
tõesusekäsituses on eeldatud, et igasuguse ilmsuse, varjamatusega käib koos varjulejäämine,
varjamatus on määratletud oma vastandi kaudu. Kõige varasemates tekstides, mis kreeka keeles
meieni on jõudnud, esineb see sõna veel peamiselt seoses kõnelemisega, lausumisega. Tõde
kirjeldatud tähenduses ei ole siin veel omistatud asjadele endile, vaid seda on mõistetud
omadusena, mis võib kuuluda kõnelemisele. Tõtt kõnelda – see tähendab ütelda ilmset
mittemidagi varjule jätmata ja selle kaudu moonutamata. Vastand sõna oli – pseudos.
annaabi.ee 
