Eleaatide koolkond
Tõnu Luik.
Oluliseks sõnaks Parmenidese kõnepruugis, millele selle fragmendi puhul esimesena võiks
tähelepanu juhtida, on tee (hodos). Viimane ei tähenda siinkohal mitte pelka vahemaad kahe
punkti vahel, vaid teed mõistetakse millegi sellisena, mis kuulub ühe paikkonna – antud juhul
oleva enda – juurde. Seda selliselt, et teekond seda teed pidi laseb paikkonnal varjamatult tema
endana esile tulla. Tee kaudu paikkond avab end. Kuid selline tee, mida mööda minnes tuleb olev
ise varjamatuna esile, on “väljaspool inimeste astutud radu”. Niisugune tee tuleb alles leida – see
on mõtlemise ülesanne.
Sõna hodos figureerib ühes hilisemas ja kuni tänase päevani olulises mõistes – meetod:
meta ta hodos … methodos … meetod.
Otseses tõlkes oleks meetod niisiis “teed mööda järelekäimine” – seda tähendab kreeka väljend
meta ta hodos. Filosoofiliselt tähenduslikus tarvituses kerkib see sõna esimest korda esile
Platonil
annaabi.ee 
