Kaasa mängib ka erinevus info läbitöötamise kiiruses kuulaja ja rääkijana. Teisi kuulates võib infot läbi töödata kiirusega 300-500 sõna minutis, harilikult jääb rääkija kõne tempo poole väiksemaks, 150-200 sõna piirimaile. Selle vahe tõttu hakkab kuulaja mõte uitlema omaradu. Ka kõneleja ise võib luua enda arusaamise tõkkeid järgmisel viisil: · Ta ilmutab oma seisukohtade väljendamisel tagasiheidutavat agarust, tänapäeval ei lase inimesed enamasti varjamatuil kihutuskõnedel endale mõjuda. · Rääkija pajatab zeste ja kehakeelt ning emotsioone appi võtmata iseenesest ehk vägagi õiget juttu liiga kuivalt ja veretult · Rääkija diktsioon ja artikulatsioon jätavad soovida · Rääkija satub kuulaja kärsitusmärkidest kimbatusse ja hakkab kiirustama, takerdub · Rääkija ei suuda peale enda korduvat katkestamist enam jutujärge leida · Kõne on tüütult monotoone, huviga jälgimiseks liiga kiire või aeglane
Kaasa mängib ka erinevus info läbitöötamise kiiruses kuulaja ja rääkijana. Teisi kuulates võib infot läbi töödata kiirusega 300-500 sõna minutis, harilikult jääb rääkija kõne tempo poole väiksemaks, 150-200 sõna piirimaile. Selle vahe tõttu hakkab kuulaja mõte uitlema omaradu. Ka kõneleja ise võib luua enda arusaamise tõkkeid järgmisel viisil: · Ta ilmutab oma seisukohtade väljendamisel tagasiheidutavat agarust, tänapäeval ei lase inimesed enamasti varjamatuil kihutuskõnedel endale mõjuda. · Rääkija pajatab zeste ja kehakeelt ning emotsioone appi võtmata iseenesest ehk vägagi õiget juttu liiga kuivalt ja veretult · Rääkija diktsioon ja artikulatsioon jätavad soovida · Rääkija satub kuulaja kärsitusmärkidest kimbatusse ja hakkab kiirustama, takerdub · Rääkija ei suuda peale enda korduvat katkestamist enam jutujärge leida · Kõne on tüütult monotoone, huviga jälgimiseks liiga kiire või aeglane
annaabi.ee 
