Keskaeg
Rahvasterändamise ajal ja peale seda
asustasid nad Ida-Euroopa. Slaavlased jagunesid kolme gruppi: lääneslaavlased (ehk veneedid tsehhid ja
poolakad), lõunaslaavlased (ehk sklaviinid bulgaarlased, serblased, sloveenid) ja idaslaavlased (ehk andid
valgevenelased, venelased, ukrainlased). Arvatavasti said slaavlased oma alasid laiendada kuna nad asusid elama
rahvasterände ajal germaanlastest tühjaks jäetud aladele. Varjaagidel ehl viikingitel oli kaubatee läbi slaavlaste
maa Bütsantsi ja Araabiasse. Nad soovisid oma kaubateid slaavlaste eest kaitsta ning rajasid linnu ja
kindlustuspunkte slaavimaale. Slaavlased soovisid oma maal korda ning kutsusid ühe varjaagipealiku endid
valitsema. Kutsele vastas Rjurik, kes sai võimule Novgorodis. Ta kaaskondlane Oleg vallutas peale Rjuriku
surma Kiievi ja pani alguse Vana-Vene riigile. Riigi kujunemisjärgus moodustasid selle elanikkonna slaavlased
ja soome-ugri hõimud
annaabi.ee 
