Ulukibioloogia konspekt
Enamasti jääb jahimeeste
küttimislimiit paika. Küttimisstruktuuri muudetakse iga aasta põdra osas. Metssea osas
praktiliselt ei muudetagi. Limiiti on rakendatud mingil määral jäneste osas. Jäneste
küttimist on lubatud jahikoertega. Nurmkana küttimine lubatud ka ainult jahikoera
olemasolul.
Populatsiooni struktuuri reguleerimisel määrab väga palju ka küttimisviis (nt varitsusjaht,
ajujaht):
· Peibutusjaht hääle tegemine või kuju ülespanek.
· Hiilimisjaht erineb varitsusjahist selle poolest, et jahimees on aktiivne.
· Jaht koeraga koer üritab looma kinni pidada. Hagijatega loom on marker, reedab
uluki asukoha. Veel on urujaht ja linnujaht.
· Jaht lõksuga ainult väikeulukitele. Umbes 150 saarmast satub Eestis aastas
kopralõksudesse. Lõksud: eluspüügipuur, jalasilmused.
Keelatud viisid: lasersihik, öönägemissihik
Ulukikahjustused
· Metsakahjustustest 20-30% on normaalne (põdra puhul). Põder kärbib lehtpuude
annaabi.ee 
