Ökoloogia kordamisküsimused
poole surmaga, ehk siis üks pool saab kasu, teine kahju. Kiskja on enamasti saakloomast
suurem ja tapab oma saagi. Kiskja ja saaklooma vahel toimub sarnane koevolutsiooniline
voidurelvastumine kui
peremehe ja parasiidi vahel. Saakloom kohastub kiskjaid valtima (varjatud eluviis), nendele
vastu hakkama (okkad, sarved, murgiastlad, kollektiivne eluviis) voi nende eest pogenema
(pikad jalad, tiivad ja uimed). Kiskja kohastub aga saakloomi edukalt puudma arendades
paremaid jahimeetodeid (varitsused, loksud, grupijaht), paremaid relvi (hambad, murgiastlad
ja -hambad, puunisvorgud) voi kiiremaid liikumisviise (pikad jalad, tiivad ja uimed). Siin
omab elu ja lounasoogi printsiip marksa selgemat tahendust. Nimelt on saakloom oma
voidurelvastumises sammuvorra kiskjast eespool, sest allajaamine tahendab talle elukaotust
(tugev loodusliku valiku surve), kiskjal tahendab allajaamine aga lounasoogist ilmajaamist
(norgem loodusliku valiku surve)