Prantsusmaa Võõrleegion
soomusmasinast voori ees ja taga, tuli veel saata teeäärseile kõrgendikele ja teele jalameeste
tugevaid patrulle ja vooriga kaa-sasõitvaid eskorte. Niisugust operatsiooni nimetati ,,tee
avamiseks". Sellest hoolimata juhtus sageli punaste rünnakuid ja lõkse, millede ohvreiks
langesid autode kolonnid koos julgestusüksustega. Neile rünnakuile kaasnesid kõrged
materjali- ja inimkaotused. Vaenlase! oli sellises mägises piirkonnas kerge valida sobivaid
varitsemiskohti konvoide ründamiseks. Autode kolonn peeti tihti kinni eest ja tagant, kas siis
teele peidetud miinidega või lihtsalt mäest alla veeretatud kivimürakatega. Säärane ootamatu
peatus tegi küll saatemeeskonna erksaks, kuid tavaliselt liiga hilja. Rünnak tuli vastu võtta
metsa peidus või kaljude taga varitsevalt vaenlaselt. Ja tavaliselt oli ümbrus valitud nii, et
teelviibijail polnud kustki varju leida.