Padise mõis
Ühtlasi soovis
kuningas kingitusega kompenseerida kahjusid, mida Thomas Ramm kandis seoses poolakate
rüüstamistega tema Riia-lähedastes mõisates Poola-Rootsi sõja ajal. Kingituse tulemusena
kolis Rammide suguvõsa Eestimaale.
Uus omanik kohandas kloostri suureks mugavaks eluhooneks. Rammid elasid kloostri
ruumes kuni 1766. aastani, mil klooster välgust süüdatuna varemeteks põles. Seejärel alustati
kõrvaloleva mõisahoone ehitamist. Ehituseks vajaminev materjal saadi kloostri varisevatest
osadest. Padise mõisa uus peahoone oli esialgu barokne ühekorruseline kiviehitis. Sellest ajast
alates jäid kloostriehitised mõisas majandusruumideks. 1860. aastal ehitati kivist mõisahoone
kahekorruseliseks ja fassaadile lisati klaasveranda. 19. sajandist pärinevad ka mitmed muud
mõisa kõrvalhooned, mis paiknevad peahoonest ja kloostrist lõuna pool. Rammidele kuulusid
samal ajal ka Vihterpalu, Hatu ja Vasalemma mõisad. Vaatamisväärsematest hoonetest
annaabi.ee 
