Üldine Teatriajalugu I
Oli kollektiivne
diktaator, diktaat suunatud selle vastu, kes kippus esile tõusma. Tõmbasid endale tähelepanu, siis
võisid publitseerida oma loomingud. 19.saj alguses täielikult allutatud kollektiivsele diktaadile
Inglismaal. Teater kollektiivne kunst, ühiskonna diktaat seal kõikidest kunstiliikidest kõige
tugevam. Inglise teatri diktaadiks oli hästi tehtud näidend. Louis XIV sallis ka enda ümber
isiksusi. Inglise variserlikus ühiskonnas ei sallitud isiksusi. Byron teadis mida ta teeb, kui
ühiskonda õrritas.
Prantsuse teater hoopis teises olukorras teater oli väga autoriteetne, see oli Richelieu
aegadest nii, oli ta sellisena kavandanud teater kui ideoloogiline relv. Sellise mõjususe säilitas
prantsuse teater läbi revolutsioonide ja Napoleoni aja, restauratsioonide, sellepärast prantsuse
romantikud panid mängu kogu jõu, et haarata enda valdusesse kogu teater. Teatril oli prantsuse