Ristija Johannes
ja puu visatakse peagi tulle. Ta kujutas oma Messiat, viskelabidas käes, kogumas häid teri ja
põletamas sõklaid. Meeleparandus, mille sümboliks oli ristimine, almuseandmine ja kommete
puhastamine olid Johannese silmis olulisimad teed saabuvate sündmuste ettevalmistamisel.
Pole teada, kuidas ta neid sündmusi täpsemalt ette kujutas, aga kindel on, et ta ründas oma
jutlustes neidsamu vastaseid, kelle vastu olid suunatud ka Jeesuse õpetussõnad rikkaid
preestreid, varisere5 ja õpetlasi, ametliku judaismi esindajaid; ja nii nagu Jeesuse, nii võtsid ka
Johannese omaks ennekõike põlatud kihid. Ta ei hoolinud Aabrahami poja tiitlist ja ütles, et
Jumal võib teha Aabrahami poegi ka teeäärsetest kividest.
Kuigi Johannese tegevus keskendus Juudamaale, jõudsid kuuldused temast peagi Galileasse
ning ulatusid ka Jeesuse kõrvu, kes oli oma esimeste kõnedega kogunud enda ümber juba
väikese kuulajate ringi