lehestikumassi kohta on veel suhteliselt vähe varte- ja juurtemassi, on biomassi juurdekasv intensiivne. Hiljem netoproduktsioon hakkab vähenema, hingamiskaod aga suurenevad edasi. Mida suuremaks kasvavad puud, seda suurem on kudede hulk, mida lehestik peab “ülal pidama”: selle tulemusel kogu fotosünteesi toodang võib kuluda vaid lehestiku uuendamiseks ja hingamiseks ning täiendavaks juurdekasvuks sellest ei jätku (aasta jooksul juurde kasvanud osa on võrdne varisena väljalangeva ainehulgaga või isegi viimasest väiksem). Taim kasvab ja areneb normaalselt samas kiirguste lainepikkuste vahemikus (400 – 800 nm). See lainepikkuste vahemik mõjutab taime kõiki tähtsamaid füsioloogilisi protsesse 21.Taimekoosluse maksimaalse produktiivsuse printsiip. Taimed toodavad olemasolevates tingimustest maksimaalse võimaliku produktiivsuse ja kasuteguriga.
4) agroökosüsteemidele on iseloomulik lühiealisus ja üherindelisus; 5) agroökosüsteemides tarbitakse mullas leiduvaid toitaineid rohkem kui neid mulda tagastatakse; 6) kõrge viljakusega muldadel on agroökosüsteemide produktiivsus 1,51,8 korda suurem kui metsaökosüsteemidel; madala viljakusega muldadel (liiv, paas) aga omakorda 1,21,6 korda väiksem; 7) põllult eemaldatakse fütomassi saagina 28 korda rohkem kui metsas ja fütomassi varisena tagastamine on 2,510 korda väiksem kui metsas. Agroökosüsteemid hõlmavad tänapäeval umbes 30% maismaast, millest 10% on omakorda põllud ning 20% heina- ja karjamaad. Agroökosüsteemides on muld taimestikuga kaetud ainult ühe osa aastast ja see on põhjuseks biogeokeemilises ringes osalevate elementide väljauhtumisele mullast. Et agrotsönooside produktiivsust säilitada kasutab inimene suurtes kogustes orgaanilisi ja mineraalseid väetisi ning taimekaitsevahendeid,
annaabi.ee 
