Euroopa ja loodusgeograafia
astangut moodustavate kivimikihtide erinev kulumiskindlus. Vastupidavaim on lubjakivi, kõige
pudedam on savikivi. Klintide ehk rannikupankade moodustumine algas tõenäoliselt miljonite
aastate eest ja hiljem on seda lihvinud mandriliustikud, maapinna kerkimised ja vajumised.
Astangute teke ei ole lakanud veel tänapäevalgi, kuigi nende areng on väga pikaldane protsess.
Kui mõnes piirkonnas toimub astangu taganemine aeglase kulutusena, siis on kohti, kus näeme
seda varingutena (nt Paldiskis).
((Kaart: Põhja-Eesti klint on osa Läänemere klindist.))
--- 71
Mere kulutusele alluvad rannalõigud, kus pankrannik on jätkuvas arengus, jäävad valdavalt
klindi lääneossa: Pakri poolsaar ja saared, Osmussaar, Rannamõisa (kõrgus 35 m).
Astangrannad on järsud pehmetes setetes kujunenud kulutusrannad, näiteks Mõntu ja Soela
astangud Saaremaal. Laugenõlvalised paerannad leiame Vilsandi lääneosas ja Vaika saartel.