Rakvere ordulinnus
Väheseid tervena säilinud ruume
kasutasid Rakvere mõisnikud hiljem majanduslikul otstarbel, enamik
konvendihoonest põhja ja lõuna poole jäävaid kaitseehitisi aga lammutati
ehitusmaterjaliks.
Esimesed konserveerimistööd toimusid linnuses EKÜ ajaloo ja arheoloogia
sektsiooni organiseerimisel 1901-02. 1931. a. konserveeriti linnuse läänemüüri
välispindu ning plommiti varisenud avasid. Aastatel 1975-87 läbi viidud
uurimistöödel eemaldati täitepinnas ning varingukiht lõuna-eeshoovist,
konvendihoone tubadest ja põhjapoolsest zwingerist, millele järgnesid piiratud
mahus arheoloogilised kaevamised (T. Aus, J. Tamm). 1989. a. avati taaniaegse
hoonestuse jäänused konvendihoone siseõues (K. Jaanits). Linnusekompleksi
konserveerimisel (1975-87, arh. F. Tomps, ins. G. Kirss, kunstiajal. J. Kaljundi;
1989-92, arh. M. Keskküla, kunstiajal. K. Alttoa) on rakendatud nn.
varemetepargi meetodit, konvendihoone esimese korruse osas ka
rekonstrueerimist.
Jaan Tamm
annaabi.ee 
