Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
Uuritud puitkorterelamute varikatused olid tavaliselt plekist või eterniidist kattega. Elamute
sissepääsud olid sageli kaetud dekoratiivselt kujundatud metallkonstruktsioonil
varikatustega, mille kattematerjaliks oli valtsplekk. Harvem esineb ka dekoratiivsetel
puitkonsoolidel varikatuseid, eriti omased on need näiteks just raudteearhitektuurile.
Varikatused esinesid 2/3 uuritud hoonetest ning nende keskmine seisukord oli „hea“.
Sellegipoolest oli 16 %-l varikatustest kalle ebapiisav või vale suunaga, kujutades nõnda
hoonele ohtu. Varikatuse teraskonstruktsioon oli sageli roostes. Esines ka varikatuseid,
mille kandevõime oli ammendunud suure lumekoormuse tõttu ja olid muutunud elanikele
ohtlikuks, vt. Joonis 2.20.
Joonis 2.20 Amortiseerunud varikatuse kandekonstruktsioon ja katteplekk.
Teine, varikatusega seotud suurim probleem on nende kahjustav mõju välisseintele, vt.
Joonis 2.21 ja Joonis 2.22, näiteks: