Võrtsjärv
Võrtsjärve pideva veemassi segunemise tõttu on bakterplankton nagu ka teised plankton-
organismid suure osa aastast kogu järves enam-vähem ühtlaselt jaotunud. Erandiks võivad
olla tiheda veetaimestikuga osad, eriti aga järve kitsas lõunaots. Tavaliselt ongi baktereid
järve lõunaosas rohkem, järve kesk- ja põhjaosas nende hulk väheneb.
Fütoplankton:
Juba 1960. aastate lõpul oli Võrtsjärve vetikaid määratud kõigis ökotoopides kokku üle 500
liigi, varieteedi ja vormi. See hulk on tasapisi kasvanud. Kasvu põhjuseks on ühelt poolt uute
liikide ilmumine planktonisse, teiselt poolt ka väga väikesearvuliste liikide juhuslik sattumine
proovidesse. Hoolimata leitud liikide üsna suurest koguarvust, võib Võrtsjärve fütoplanktonit
-8-
pidada liigivaeseks. Enamuse moodustavad kaks suurt rühma tsöanobakterid ehk sinivetikad
ja ränivetikad
annaabi.ee 
