Tiit Lauk humanitaar
(Pedusaar 2000: 70) 233 , andes ühtlasi idee hakata imiteerima džässorkestri pille, millest
kujunes üks tema menukamaid numbreid.
Tema on ka mees, kes esimese eestlasest muusikuna on esinenud Stockholmi Swing-Club’i
laval 1932. aastal. Paraku eestimaise džässi arengule sellest siis veel mingit kasu ei olnud, sest
esiteks määratles ta end neil aastail põhiliselt meelelahutajana, s.t tsirkuse- või varieteeartis-
tina ja ka tema esinemised kodumaal toimusid valdavalt lõbustusasutuste programmides.234
Teiseks viibis ta Eestis oma ülitiheda esinemisgraafiku tõttu haruharva, kuna siit oli väga
tülikas Euroopa suurlinnadesse esinema sõita. Seega praktilist sidet tal meie džässmuusi-
kutega ei saanudki tekkida. Sellest, et tema teadmiste ja oskuste tase võimaldanuks meie
džässi arengus kaasa rääkida, annab tunnistust fakt, et kui ta 1944. aastal määrati tööle ENSV
annaabi.ee 
