A method of language sampling kokkuvõte
Lingvistika peab põhjendama keeleliste faktide
esinemise ja selle mittejuhuslikkuse, ning seda ei saa teha, kui võetakse aluseks ainult kaks keelt.
Keeltevaheline uurimus on üks põhilisi viise keeleliste faktide leidmiseks, ja ühtlasi ka
universaalsete süsteemide leidmiseks, millel põhinevad kõik loomulikud keeled.
1.1. Kaks lähenemist keelte valikuliseks uurimiseks (slaid)
Need kaks meetodit on "tõenäosusvalim" ja "varieeruvusvalim" (probability sample and
variety sample). Selles uurimuses kasutatatkse teist, varieeruvusvalimit. Esimene üritab leida
seaduspärasusi ja korrelatsioone, teine meetod tahab tuvastada aga keelte üldist struktuuri.
(slaid) Selles artiklis on esitatud uurimisprotseduurid, mis sisaldavad uusi ideid, säilitades
ka vanemaid põhimõtteid. Uurimisprotseduur toetub tugevalt Belli (1978) uurimustööle, kuid
siin on eesmärgiks vähendada geneetilisi kallutatusi