Olles ise algklassides käinud Ellerheina poistekooris, on ta ka minu dirigent ning juhataja olnud. Samas ei tundnud ma teda esmapilgul äragi, sest tema liigutused ja kogu olek mõjus väga võimsalt. Riietuses kajastus selgelt tema võim orkestri üle, kuid samas ei varjanud ka tema naiselikku ilu. Oli ilus vaadata, kuidas naine juhatab nõnda võimsalt kõige kaunimalt kõlavat ja mitmekesiseimat orkestrit. Kahjuks oli küll pool orkestrist minu jaks praktiliselt variatud, sest istekoht lihtsalt ei võimaldanud rohkem, kui kogemus oli sellegi poolest võimas. Orkestriks oligi siis Põhjamaade Sümfooniaorkester, mis koosneb 15 Euroopa riigi muusikutest. Need muusikud on kokku saanud eesmärgiga esitada kaks romantilise ajastu suurteost. Nimelt on selles orkestris esindatud nii Läti minister, kui ka Andreas Lend, kes on üks Eesti parimaid tšello mängijaid. Dirigendiks, ja samuti ka selle orkestri asutajaks ongi
Optimism Romantilisus (kosmoseromantika ja loodusromantika ja armastusromantika) Allergoorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika) Avanemine ja avatus – nii ruumilises kui ka muus tähenduses ilmne. Maailm on kuidagi lahti,kuid tegelikult pole. Suured kangelased lähevad avastusretkedele. Sulaaja kultuur on tulevikku orienteeritud kultuur. Taastamise põimumine uuendusega Avaliku ja variatud kirjanduselu asünkroonia – see tähendab, et on mingi nihe – on ametlik trükisõna, mis näitab kirjanduse üht nägu ja on varjatud trükisõna. Nihe on suur just sulaajastul. Uued tendentsid ei jõua avalikku ringlusesse vaid on nn poolpõrandaaluses ringluses. Sulaaeg on optimistlik aeg ja Eesti vaatepunktist väga otseselt poliitikaga seotud. Inimesed tulevad Siberist tagasi, rahad hakkavad liikuma, kaubad
annaabi.ee 
