Teoreetilise tõenäosuskõvera äravoolu vahel. Sellel tasakaalul põhineb vee hulk W =Q T (m3 või km3) koostamiseks on vaja teada kolme suurust: rea maakera veebilanss: Eo + ET + E m = So + Sm, Äravoolukiht h on mingi ajavahemiku jooksul keskväärtust Q, variatsioonitegurit Cv ja mandrite veebilanss: ET + Em = Sm Q, Valgla valglast jõkke, järve, merre vm voolanud vee asümmeetriategurit Cs. Variatsioonitegur Cv veebilanss: ET + Ev = Sv Q ± V, hulk pindalaühiku kohta (nt mm/a) h=W/A*10³ iseloomustab rea liikmete hajuvust keskväärtuse Veebilansiliikmeid avaldatakse veekihi Äravoolumoodul q on ajaühikus pinnaühikult ära suhtes. Asümmeetriategur võetakse Cs = 2 Cv.
Normaajaotuse korral ekstsess võrdub nulliga. Kui jaotuse sabad kahanevad kiiremini kui normaaljaotuse korral, on ekstsess negatiivne.Kui aeglasemalt, siis positiivne. Moodiks nim diskreetse juhusliku suuruse puhul suurima tõenäosusega juhusliku suuruse väärtust, pideva jaotuse korral jaotustiheduse graafiku maksimumkohta. Positiivsete juhuslike suuruste korral kasutatakse juhusliku suuruse suhtelise hajuvuse iseloomustamiseks variatsioonitegurit, mis defineeritakse standardhälbe ja keskväärtuse suhtena v=sigma/müüga. Binomiaaljaotus tekib Bernoulli katsete skeemi kasutamisel: tehakse järjest n sõltumatut katset, mille tulemusel võib toimuda sündmus A. Sündmuse A tõenäosus igas katses on p ja vastavalt mittetoimumise tõenäosus q=1-p. Olgu m nende katsete arv, milles toimub sündmus A, siis m on juhuslik suurus ja igas katseseerias erinev. Siis m on jaotunud binomiaaljaotuse järgi.
ekstsess võrdub nulliga. Kui jaotuse sabad kahanevad kiiremini kui normaaljaotuse korral, on ekstsess negatiivne.Kui aeglasemalt, siis positiivne. Asümmetria ja ekstsess on dimensioonivabad arvkarakteristikud. Moodiks nim diskreetse juhusliku suuruse puhul suurima tõenäosusega juhusliku suuruse väärtust, pideva jaotuse korral jaotustiheduse graafiku maksimumkohta. Positiivsete juhuslike suuruste korral kasutatakse juhusliku suuruse suhtelise hajuvuse iseloomustamiseks variatsioonitegurit, mis defineeritakse standardhälbe ja keskväärtuse suhtena v=sigma/müüga. Pidev-diskreetsed juhuslikud suurused tekivad sagedamini piirangute olemasolul juhuslike suuruste moodustumisel(nt. Piiratud säilivusaeg) Binomiaaljaotus tekib Bernoulli katsete skeemi kasutamisel: tehakse järjest n sõltumatut katset, mille tulemusel võib toimuda sündmus A. Sündmuse A tõenäosus igas katses on p ja vastavalt mittetoimumise tõenäosus q=1-p
olemas olema maxvooluhulkade pikk vaatlusrida, Eesti oludes vähemalt 3040 aastat. Rea liikmed järjestatakse kahanevasse ritta ning arvutatakse iga rea liikme empiiriline tõenäosus. Seejärel kantakse kõik rea vooluhulgad ning neile vastavad empiirilised tõenäosused tõenäosuspaberile. Siis arvutat teoreetilise tõenäosuskõvera koordinaadid (selleks on olemas abitabelid). Teoreetilise tõenäosuskõvera koostamiseks on vaja teada kolme suurust: rea keskväärtust Q, variatsioonitegurit Cv ja asümmeetriategurit Cs. Variatsioonitegur Cv iseloomustab rea liikmete hajuvust keskväärtuse suhtes. Asümmeetriategur võetakse Cs = 2 Cv. Teoreetilise tõenäosuskõvera ordinaatide leidmiseks kasutatakse abitabelit, milles on antud kõvera ordinaadid. Need ordinaadid kantakse tõenäosuspaberile ning ühendatakse kõveraks. Kui teoreetiline kõver läbib empiirilisi punkte hästi, võib sellega rahule jääda. Kui aga teoreetiline kõver (eriti selle
annaabi.ee 
