Eesti Rahvariided
Eesti rahvapärase
tekstiilikunsti vanemad värvid on seotud kodumaise taimestikuga. Punase
värvi saamisel olid peamiseks värvimadara juured; pruunil- paakspuu koor,
pohlavarred, sammal, käbid; rohelisel- sammal, kanarbik, koerputk; sinisel-
mustikad.
Vööde ja paelte rohkuse tingisid nende küllaltki erinevad kasutamisviisid,
üldine kodune kudumisoskus ja siit tulenev vöö- ja paelaliikide
mitmelaadsus, ornamendi värvi- ja variandirohkus. Rõivastuse
üksikosadest on vööd ja paelad arvatavasti ühed vanemad. Nende
tähtsamaiks ülesandeks oli rõivaste kinnitamine, olid nad ju oluliseks
väikedetailiks nii igapäevase kui piduliku rõivastuse juures. Vöö kandmist
põhjendati ka tervise hoidmise vajadusega ja mitmete maagiliste
uskumustega. Eesti naistel oli tavaks kanda kõvasti ümber keha mähitud
pikka vööd kogu ööpäeva jooksul, s.t. isegi magamisel. Eriti tähtis oli vöö
tõstmise juures
annaabi.ee 
