Eesti sotsiolektide seisund
Ja viimastel aastakümnetel
on seda uuritud palju mitmesuguste feministlike teooriate raames või ka laiemalt
soouuringute raames (gender studies).
Sotsiaalses mõttes on naiste ja meeste keelelises käitumises mitmeid erinevusi, milles eriti
oluline on üks: naised kasutavad enam kõrgema staatusega, kõrgema prestiiziga
13
keelevariante kui mehed olenemata variaablist. See paistab olevat kõige püsivam tulemus,
mis on leitud sotsiolingvistilistest uurimustest industriaalsetes lääneriikides. Nimetatakse
seda tavaliselt sex/prestige pattern (Hudson 1996: 193).
Probleeme tekitavad juhud, kui naised saavad vähem haridust kui mehed (haridus annab
prestiizete vormide oskuse), kuna siis on naistel väiksem juurdepääs kõrgemalt
hinnatavatele vormidele. Teiseks, naised on innovaatilisemad, võtavad kiiremini omaks
keelelisi uuendusi
annaabi.ee 
