Sotsiolingvistika uurimistöö näide
sõnavara kasutab. (Ibid: 6) Keevalliku (Ibid: 7) sõnul on oluline etapp, mil keelejoon
alles varieerub. Keelelised variaablid võivad aidata mõista lisaks keele enda
tundmaõppimisele ka ühiskondlikke struktuure. Eesti keelde tõi variaablite uurimise
Karl Pajusalu (Ibid: 8).
Sotsiolingvistiline variaabel on elementide loend, mille puhul on ette teada, et nendel on
erinevad variandid, nt eesti keele variaablid on –nud ja –nd. Igal variaablil on variantide
loend. Uurija ülesanne on uurida, milliseid variante, miks ning kuidas kasutatakse.
Variaableid eristatakse keeletasandi järgi:
a) foneetilised variaablid,
b) fonoloogilised variaablid,
c) morfoloogilised variaablid,
d) leksikaalsed variaablid,
e) süntaktilised variaablid. (Hennoste 2003: 6)
Kõige rohkem on uuritud häälikuid, mida saab vahetada nii, et sõna tähendust või
grammatilist vormi ei muudeta
annaabi.ee 
