ka raskema töö. Seda ei talu aga surnumatja juures töötav poiis Noah ,kes Oliveri ema teotades Oliveri endast välja ajab. Mille peale Oliver talle kallale läheb. Süüdlaseks peetakse Oliveri ning ta visatakse keldrisse. See ebaõiglus paneb Oliveri põgenema. Pärast seitset päeva jõuab poiss Londonisse. Seal ta kohtab poissi keda kutsutakse Kavalaks Vigurivändaks. Ta juhatab Oliveri kohta kus ta saaks peavarju, nimelt vargapoiste kampa. Alguses teeb ta majas väiksemaid töid ,hiljem saab ta minna koos Vigurivända ja Charley´ga tänavale. Neil on kavas varadtada raamatusse süvenenud mehe taskurätt. Mister Brownlow aga osutab Oliverile kui vargale ning Oliver satub kohtusse. Kohtus aga tuleb välja et Oliver on süütu. Kuna aga Oliver oli tervislikult kehvas seisus ,võttis mister Brownlow ta enda juurde.
Oliveri ema teotades Oliveri endast välja ajab, mille peale Oliver Noahle kallale läheb. Süüdlaseks jääb Oliver, teda pekstakse ning ta visatakse keldrisse. Arvatakse, et süüdi on liiga suured söögiportsjonid. Selline ebaõiglus motiveerib aga Oliveri põgenema. Pärast seitset päeva kõndimist jõuab Oliver Londonisse. Seal kohtab ta poissi (Kaval Vigurvänt), kes juhatab ta kohta, kus ta saaks peavarju. Nii satub ta Fagini ja vargapoiste kampa. Alguses teeb ta majas väiksemaid töid, hiljem saab ta minna koos Vigurvända ja Charley'ga tänavale. Viimastel on kavas varastada raamatupoe ees raamatusse süvenenud mehe taskurätt. Seda aga näeb raamatukaupmees, mille peale Oliver pistab jooksu (läks närvi). Mees raamatuga, mister Brownlow aga osutab Oliverile kui vargale ning Oliver satub kohtu ette. Seal aga tuleb välja Oliveri tegelik süütus. Kuna aga Oliveri tervislik seisund on väga halb, võtab
äratasid pariislasi kirikukellad, mida kõigest jõust helistati Vanalinna, Ülikoolilinna ja Uuslinna kolmekordses vööndis.* Kuid 6. jaanuar 1482 pole päev, mida ajalugu eriti mälestaks. · Polnud midagi iseäralikku sündmuses, mis Pariisi kirikukell! ja kodanikke sel varahommikul jalule ajas. Ei olnud see pikardlaste ega burgundlaste kallaletung * ega rongkäik pühade säilmetega, ei skolaaride mäss ega «meie suurt kartust äratava kuningahärra» sissesõit, isegi mitte mõni vargapoiste ja -tüdrukute poomine Pariisi kohtu otsuse põhjal. Ei olnud see ka mõne poortidega ja tuttidega mukitud saatkonna paraatsõit, mis viieteistkümnendal sajandil nii sagedane oli. Vaevalt kaks päeva tagasi oli Pariisi sisse sõitnud sedalaadi ratsarong, nimelt Flaami saadikud, kellel 2 ülesandeks oli sõlmida abielu dofääni ja Flandria Marguerite'i vahel.* Bourboni kardinalile oli see tekitanud palju tuska: et kuningale meeldida, pidi ta hea näo tegema kõigele sellele
annaabi.ee 
