"vargapois" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

ei meeldi mulle joomine. Siis astusin ma meelt heites puusepaõpilaseks, aga ma polnud küllalt tugev. Tundsin endas kalduvusi õpetajaks hakata. Tõsi küll, lugeda ma ei mõistnud, kuid mis sellest. Mõne aja pärast, kui ma aru sain, et mul kõigi nende ametite 98 jaoks midagi puudub, ja nägin, et ma millekski ei kõlba, valisin enesele oma südame soovil poeedi ja riimisepa elukutse. See elukutse sobib väga hulgusele ja on siiski parem kui varastamine, mida mõned noored vargapois-test sõbrad mulle soovitasid, ühel päeval viis mind õnnelik'juhus kokku dom * Claude Frolloga, Jumalaema kiriku auväärt ülemdiakoniga. Tal oli huvi minu vastu ja tänu temale olengi ma nüüd kirjatundja ja oskan ladina keelt, alates Cicero «Kohustustega» * ja lõpetades tsölestiinide «Pühakute elulugudega». Ma pole võhik ka skolastikas, poeetikas, rütmikas, isegi mitte alkeemias, selles tarkuste tarkuses. Mina olen ka selle müsteeriumi autor, mida täna Palee suursaalis