Parmupill Tutvus tus · Parmupill (ing.k. Jew's harp või Jaws harp, vene k. vargan ) on laialt levinud muusikainstrument, valmistatud puust, luust, bambusest või metallist. · Parmupill on üks idiofone, mis tekitab heli keele näppimise teel. Samas võib teda nimetada ka aerofoniks, kuna heli tekib tänu võnkuma pandud õhusambale. · Meile kõige tuttavam parupill koosneb raud või vaskraamist, millel on altpoolt (,,pära") võtmepära kuju, ülal aga asetsevad lahtised rööbitised otsad (,,aisad"), nende vahel on õhuke teraskeel
Parmupill Ka rm e n P uid a k T utvus tus · Parmupill (ing.k. Jew's harp või Jaws harp, vene k. vargan ) on laialt levinud muusikainstrument, valmistatud puust, luust, bambusest või metallist. · Parmupill on üks idiofone, mis tekitab heli keele näppimise teel. Samas võib teda nimetada ka aerofoniks, kuna heli tekib tänu võnkuma pandud õhusambale. · Meile kõige tuttavam parupill koosneb raud või vaskraamist, millel on altpoolt (,,pära") võtmepära kuju, ülal aga asetsevad lahtised rööbitised otsad (,,aisad"), nende vahel on õhuke teraskeel
Vanim Eestimaal leitud parmupill on pärit 13. sajandi algusest Otepää linnamäelt. Laiemalt levis parmupill Põhja- ja Lääne-Eestis 19. sajandil. Parmupillid on valmistatud metallist või bambusest. Pilli mängimiseks pannakse parmupill suhu hammaste vahele ning heli tekitamiseks tõmmatakse sõrmega pilli läbivat metallkeelt. Pillid on häälestatud häälestusulatusega madalast D-st (Le) kuni kõrge A-ni (Ra). Heal lapsel on mitu nime ja palju kodusid: Venemaal kutsutakse seda - vargan, Norras - munnharpe, Prantsusmaal - guimbarde, Austrias - maultrommel, Inglismaal ja Ameerikas - jew's harp, mis tõlkes tähendab ,,juudi harf". Aga kummaline on see, et juutidele pole see pill üldse omane! Eestis on parmupillil olnud samuti mitmeid nimetusi. Üldkasutatav on olnud parmupill, kuid Kihnus on see näiteks tänini konnapill. Tuntud on veel suupill, moka- või huulepill, nokapill, haruldasemad on kärsapill ja pöupill, samuti suukannel.
Parmupill Parmupill on Eestisse jõudnud ilmselt sakslaste vahendusel. Vanim Eestimaal leitud parmupill on pärit 13. sajandi algusest. Laiemalt levis parmupill Põhja- ja Lääne-Eestis 19. sajandil. Kuid parmupill on ka levinud muudes maades ja tänu sellele on ta leidnud endale mitmeid nimesi ja nagu öeldakse, et heal lapsel on mitu nime ja palju kodusid: Venemaal vargan, Norras munnharpe, Prantsusmaal guimbarde, Tuvas khomus, Austrias maultrommel, Inglismaal ja Ameerikas jew's harp, ja nõnda edasi läbi terve ilma. Seejuures on naljakas, et üldtuntud ingliskeelne parmupilli nimetus jew's harp ehk ,,juudi harf" on ajalooline kurioosum, sest juutidele pole see pill üldse omane! Tegelikult pidanuks olema jaw's harp ehk sõna-sõnalt ,,lõualuu harf", kuid kirjastajatel läksid tähed kunagi segi ja nii on isegi
annaabi.ee 
