Harakas
Harakas
Harakat aitab ilmeksimatult teistest vareslastest eristada tema
erakordselt pikk saba. Sulestik näib meile mustvalgena. Tegelikkuses pole
siiski haraka sulestikus mitte ühtegi musta sulge – meile mustana näivad
sulepartiid on hoopiski rohekad, violetsed jms tooni. Erinevalt teistest
vareslastest ei moodusta harakas kunagi suuremaid parvi, vaid tegutseb
üldjuhul paaridena või kuni neljast-viiest linnust koosnevate väikeste
salkadena.
Harakas on levinud kõikjal Eestis, vältides vaid rannikualasid ja paksu
metsa. Meelispaikadeks on kultuurmaastikud, metsaservad, aedlinnad ja
pargid ning üldiselt kolib ta iga aastaga linnadele järjest lähemale.
Harakad elutsevad paaridena, mis säilivad aasta ringi ning on suhteliselt
paikse eluviisiga