Hiiumaa laidude kaitseala
Geoloogiliselt on
maastikukaitseala saared endise merepõhja kõrgemad osad. Saarte keskosa on
moodustunud valdavalt mandrijää tegevuse tulemusena tekkinud otsmoreensest
materjalist. Erandiks on Langekare, mis asub aluspõhjalisel kõvikul. Saarnaki vanus on
ligikaudu 2000 aastat, teised saared on merest kerkinud hiljem, mõned alles paarsada
aastat tagasi. Maa kerkib praegugi 2-3 mm aastas. Nooruse tõttu on saared madalad,
absoluutne kõrgus ulatub Saarnakil 9, Kõrgelaiul 7, Vareslaiul ja Hanikatsil 5 meetrini.
Väiksemate saarte kõrgus on valdavalt 0,5-2 m. Rand on enamasti kruusane, kohati ka
liivane. Palju on rändrahne ning suurematel saartel esineb endiste rannavallide vöönd.
Vetevõrk ehk siseveed
Vetevõrk on väga vaene, ainuke jõgi mis maastikukaitseala piirkonnas voolab on
Suuremõisa jõgi. Maastikukaitseala piirkond muutub soisemaks kui liikuda Hiiumaa
keskosa suunas. Järvi ei ole, kuid selles piirkonnas esineb arteesia vett. Arteesia vesi
annaabi.ee 
