Igal aastal luuletaja sünnipäeval Tähetunni luulepäevad. Luule. Betti Alveri luule tegeleb inimese olemasolu tähtsate küsimustega, kannab kõrgeid ideaale, kuid rõhutab ka maise, igapäevase elu väärtusi. Alver on eesti luule meiserlikumaid sõna-ja vormikasutajaid. Arbujalik noorusluule. 1930.aastate algul hakkas ta kirjutama luulet, esialgu rohkem lüroeepikat. Raamatuna ilmus kõigepealt poeem Lugu valgest varesest(1931). Poeemi eeskujuks oli Jevgeni Onegin. Lugu valgest varesesr on kirjutatud hoogsalt, vaimukalt, vabalt voolavas värsis ja tabava sõnastusega. Tema 1930. aastate luules paistavad eriti silma kaks väga erinevat värsslugu: Pirnipuu(1937) ja sümbolistlik, luuletaja varasema lüürikaga suguluses olev Pähklikoor(1938). Alveri suureks tulekuks kirjanduses võib siiski pidada tema lüürikat, mis ilmus luulekogus Tolm ja Tuli(1936). See iseloomustab Alveri kõige arbujalikumat järku, kuhu kuulub veel suur osa tema 1930