Eesti uusim ajalugu 1850-1944
Euroopas, kus hakati teadvustama eestlaste ja lätlaste olukorda ja probleeme.
Eestlaste kõrval vähendas revolutsioon ka baltisakslaste usaldust Vene võimude suhtes. Valitsuse
nõrkus ja suutmatus mõisnikke rahva viha eest kaitsta ajendas balti aadli esindajaid otsima
toetust Berliinist ja sondeerima pinda Baltimaade võimalikuks ühendamiseks Saksamaaga.
Revolutsiooni lüüasaamisele järgnes reaktsiooni üldine pealetung, varemlubatud õigusi ja
vabadusi hakati tagasi võtma. 3. juunil 1907 saadeti laiali opositsiooniline II Riigiduuma ja
kehtestati valitsusele soodne valimisseadus. Siiski oli Vene riigi poliitilises korras toimunud
põhimõtteline muutus: üleminek piiramata isevalitsuselt duumamonarhiale, mis fikseeriti 1906.
aasta põhiseaduses. Impeeriumi parlamenti (tegutses 1906–1917) valiti Eestist 20 saadikut, neist
13 eestlast, kes tegutsesid blokis Vene Konstitutsiooniliste Demokraatide Parteiga (kadetid).