Riigikaitse õpik
koosnev sihik
Relvi eristatakse otstarbe järgi (nt sõ-
Landeswehr (19181919) Läti, põ- javäe-, jahi- ja spordirelvad) ning toi-
hiliselt Kuramaa baltisakslastest 1918. meviisi järgi (külm- ja tulirelvad). Sõ-
aasta sügisel Saksa riigi toel moodus- javäerelvadel tehakse vahet ka väeliigi
tatud omakaitseväeosa, kes koos Sak- järgi. Tänapäeval eristatakse veel ta-
sa üksustega kukutas Läti seadusliku varelvi ehk konventsionaalseid relvi ja
valitsuse ning proovis oma sõjalis- mittekonventsionaalseid relvi
poliitilist mõju laiendada ka Eestile
relvakonflikt ehk relvastatud konf-
(Landeswehri sõda)
likt rahuajal kahe või enama rii-
magnetiline asimuut horisontaal gi väeüksuste või riigisisese kahe või
nurk magnetilise põhja-lõunasuuna enama relvastatud grupeeringu vahe-