Nimetu
Eesti aladel 9 starovskonda( Helme, Kirumpäe, Laiuse, Põltsamaa,Pärnu,
Tarvastu, Vastseliina, Viljandi , Tartu). Läti aladel 31 starovskonda. Eesti aladel
Starovkonnad jagunesid riigimõisadeks, seal oli 38 riigimõisa ( kutsuti folvarkideks)Igas
starovskonnad oli neid erinev arv, Tartus ( mis olikõige suurem) oli 14 folvarki.
Keskmises igas riigimõisas elas 200-400 taluperet Kokku tartu riigimõisas 10 0000 ha.
Tõenäoliselt tunduvalt suurem. Folvark jagunes omakorda küladeks ( vardjeskondadeks
või põhjaskondadeks).
25 %, mis Lõuna. Eestis eravaldusesse jäi läänistati, peamiselt sõjateenistuses osalemise
eest. Lääänistamine toimub väikeläänide näol, said pärilikeks vasallideks. Jagati
vasallilääniõigused. Pärilikku lääniõigust on suhteliselt vähe. Läänisaajad olid esialgu 45
st 23 sakslased, 22 poolakat ja 1 eestlane ( markkus Puiek, teenis poola kuningat trüüdina
(?), abielus poolakaga)Sigismund III tuleb võimule 87, jätkab Bathory kurssi. Ka tema
annaabi.ee 
