- 16.sajandi lõpul nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks ( ees vojevood). - Presidentkonnad ( ja hiljem ka vojevoodkonnad ) jagunesid omakorda eramaadeks ja riigimaadeks. Riigimaad jagunesid staaroskondadeks ( millede eesotsas seisid kuninga poolt nimetatud staarostid ). Eesti alale jäi 9 staarostkonda. - Staarostkonnad jagunesid riigimõisateks. Kuna viimased olid väga suured, siis jaotati neid ka väiksemateks allüksusteks: kubjas- ehk vardjaskondadeks. - Riigimaid valitsesid/haldasid staarostid; eramõisaid aadlikud ( kelle esindusorganiks oli maapäev ). - Alade selline haldusjaotus jäi püsima kuni nende üleminekuni Rootsile vastavalt Altmargi rahule 1629.a. - Lugege Poola aegsest haldusjaotuset ka õpik lk.100. B) Taani valdused Saaremaal: - Taani valduseid Saaremaal võib jagada kaheks: aadlile kuuluv eramaa ja riigimaad. - Kohaliku aadli omavalitsuse - Saaremaa Rüütelkonna mõju vähendati, kuna
Pooled staarosti ametitest peavad olema Leedu ja pooled Poola käes. Liivimaalasi ei mainita. Kõik läänistused antakse poolakatele ja leedukatele. Ette oli nähtud 26 staarostkonda Liivimaal, mitte kõiki ei suudetud moodustada. Etnilisele Eesti alale staarostkonda: Helme, Kirumpää, Laiuse, Põltsamaa, Pärnu, Tarvastu, Vastseliina, Viljandi ning pisut hiljem Tartu. Staarost omakonda jagunes folvarkideks ehk riigimõisateks. Folvark jagunes omakorda vardjaskondadeks. 1/3 staarosti tuludest läks staarostile, 2/3 riigile, üks osa sellest tuli kulutada sõjalisteks kuludeks, ülal pidada kohapeal garnisoni, ja teine osa läks otse riigikassasse. Leedukad protestisid, et nemad ei ole midagi saanud, seega otsustati, et üks aasta lähevad riigikassasse minevad tulud Poola ossa, teine aasta Leedu osasse. Presidendi nimetas ametisse kuningas. President teostas kohtuvõimu, tagas avaliku korra jne
annaabi.ee 
