Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Presidentkond: Lõuna-Eesti ja Läti alad olid jaotatud kolmeks haldusüksuseks e. presidentkondadeks, mis hiljem kannavad nime vojevoodkonnad. Staaroskonnad- riigimaadele moodustatud halduspiirkonnad Riigimõisad e. folvarkid : jaotusid staaroskonnad (Presidentkond(hiljem vojevoodkond) Staaroskond riigimõisad e. folvarkid) Kubjas e. vardjaskond: Poola-Leedu alal jagunesid riigimõisad kubjas- ehk vardjaskonnaks, eesotsas eestlastest kubjaste või vardjatega, kes korraldasid kohalikku elu. Altmargi rahu 1629- läks LIIVIMAA ROOTSILE Brömsebro rahuga 1645 läks Saaremaa Rootsile Oliivia rahu 1660 Läks KIHNU ROOTSILE Vastureformatsiooni tähtsus: toimus Poola-Leedu alal. Jesuiitide ordu loodi, keskuseks oli Tartu, kuhu loodi kolleegium, trükikoda, gümnaasium ja tõlke seminar. Avaldasid e. k. vaimulikku kirjandust.
Al 1421. Valgas ja Volmaris maapäevad. Küla oli keskajal maksuringkong, mille raames nõuti andameid ja kohustusi. EE III kuningriigi koosseisus (1561-1645) Poola aeg Lõuna-Eestis: toimus Liivi halduse korrastamine. Maa jagati presidentkondadeks. Väiksemad haldusüksused olid ökonoomiad ja staarostkonnad. Staarostid allusid otse keskvõimule. 1598. ordinatsiooniga muudet presidentkond vojevoodkonnaks. Liivimaal ja Lõuna-Eestis vallataolised ühikud – vardjaskond. Vardjas või kubjas oli vahemikeks riigi ja talupoegade vahel. Kohaliku aadli esindusorganiks maapäev. Rootsi võim P-E: Eestimaa hertsog- e vürstkond, eesotsas asehalduri e kuberneriga. Provints jagunes 7 linnuselääniks, mis omakorda jagunes mõisaläänideks. Maa jagunes Harju, Viru, Järva ja Lääne maakonnaks e kreisiks. Foogtid kogusid makse ja mõistsid kohut. Siseküs-te otsust rüütelkonna käes. Taani võim Saaremaal: riigimaid haldas asehaldur
annaabi.ee 
