Eestlaste riietuskultuur läbi sajandite
Kroonik Henrik on kiitnud eesti naiste kootud vaipu, mida olla ristisõdijad oma
röövretkedel heaks saagiks pidanud.
14. sajandist on arvatavasti pärit leiud, mis viitavad silmuskudumisele. See oskus
arvatakse tulevat Idamaadest ja selle tõi baltimaadesse Saksa ordu, mis 1225. aastal
palestiinast Preisimaale kolis. Varrastel kudumine sai sajandite jooksul populaarseks, eriti
saartel, kus naistel oli kudumistöö vardakotiga igal pool kaasas ja näpu vahel. Sellest
ajast on pärit ka Parisselja rabaleid, millest võib teha järeldusi täielikumatest
rõivakomplektidest: lõiked on jäänud aegade jooksul üsna sarnasteks, muutusi on ehetes
ja kaunistustes.
15.-16. sajandil asendusid varasemad umbkuued hõlmadega pikk-kuubedega, mis olid
meestel ja naistel ühesuguse lõikega. Meeste pidulikuks peakatteks oli kõrge vildist
kaapkübar. Saksa käsitööliste vahendusel tuli linnades tarvitusele vokk, mis hakkas ka
annaabi.ee 
