Hiir rätsepaks
rukist põllumees,
pea lakkab hõiskamast
västrik vilja sees.
Mis mina ilutsen,
varsti-langeja;
mis mina pidutsen
põllul-kõngeja!
Kui sureb viljapää,
ärkab kakuna,
siis minu sinipää
pehkib takuna."
Varblased põllul
Kaks varblast istusid põllumäel,
üks vana ja teine noor.
Nad nägid, kuis liikumas kaugel sääl
põllult taresse viljavoor.
Noor küsis: ,,Mis õigus põlduril
on viia kõik vili siit,
nüüd väikesil näljaseil varblasil
jääb vaid tühi ja kõle niit?"
Siis vastas vana: ,,Kas seda tead,
kes haris neid põldusid?
Sest sellele kuuluvad viljapead,
kelle vaevast nad võrsusid."
Sügise võlud
Mis sellest, et päikene
madalalt käib
ja linnuke väikene
nukrana näib!
Eks kata nüüd puiesteid
lehtede kuld
ja kireva rüü saanud
kraavigi muld.
Ning hommiku-ududes
nõlvaku rind
kui muistendeid kududes
tervitab sind.
Nüüd igal pool varakult
vaikib kõik töö
annaabi.ee 
