Tarvastu rahvarõivas
Et naistel
peeti jämedaid sääri ilusaks, siis tuli sukasäärtele jämedust kunstlikult juurde lisada.
Selleks kooti need nii avarad, et ümber jalasääre saaks mähkida ribarätid. See
komme oli üks paljudest eesti rahvakultuuri nähtustest, mis püsis kõige kauem
Mulgimaal Helmes, Paistus ja Tarvastus.
Tarvastust nagu Hallistestki on teateid, et seal kantud pajukoorest viiske iga päev.
Jõukamad tegid peenikesed kirikupastlad mustast parknahast ja need olid
varbapealse punase nööriga ehk teraskandiga ninaõmblusel. Kuni 19. sajandi lõpuni
kanti pasteldega pidulikul puhul sokke ja sukki. Pastlanöörid olid valged linased.
Pidulike pastelde paelu pesti ja pleegitati. 19. sajandi lõpul tulid tarvitusele ka poest
ostetud või nahast lõigatud rihmad.
Tarvastu naise rõivaid ehtisid preesid, keskmise suurusega kuhiksõled, kodaratega
rahad ja mitmesugused klaashelmed. Püstkrae kinnitamiseks kasutati preesi või
annaabi.ee 
