Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas
põhjusi. Vabatahtlikud olid näiteks metsavendade salkadest
moodustunud üksused. Nad sõdisid lahigutes Eesti pinnal, kuigi pärast
Eesti vabanemist saadeti need laiali. Sõjavõimude alluvuses formeeriti
idapataljone, mida kasutati esialgu julgestusteenistuseks Saksa rinde
tagalas ning hiljem lahingutes Punaarmee vastu. Politseipataljone, mis
koosnesid politseivõimudest, rakendati vahiteenistuses, võitluses
partisanidega ja rindel. Kui rinde olukord halvenes hakati varbama
vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse, millesse minna aga soovisid
vähesed. Tänu sellele asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega,
kuhu pidid minema 1919-1925. aastal sündinud poisid. Kui Punaarmee
lähenes Eesti piirile, kuulutati välja üldmobilisatsioon. Mobilisatsiooni
asusid toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad ja sõjaväeteenistusse
mindi nüüd meelsamini, sest nad kartsid Punaarmeed ning kodumaad oli
vaja kaitsta. Põhiosa mobiliseeritutest koondati