„Isa Goriot'“
luuderohi, mis varjab teda täielikult ning mille Pariisi kohta nii maaliline mõju köidab
möödaminejate pilke. Mõlemad müürid peituvad viljapuude rea ning viinapuude taha, mille kidur
ning tolmune vili moodustab proua Vauquer' iga-aastaste kartuste objekti.Kolmekorruseline fassaad
ühes mansardkorrusega on ehitatud liivakivist ning üle võõbatud selle kollase värviga, mis annab nii
jõleda iseloomu peaaegu kõigile Pariisi majadele. Iga korruse viit väikeseruudulist akent ehivad
varbakardinad, millest ükski ei ole tõmmatud üles ühtlaselt. Maja otsmises seinas on kaks akent,
varustatud alumisel korrusel raudlattidest võrega.
Hoone taga on umbes kahekümne jala laiune õu, kus elavad põrsad, kanad ja kodujänesed. Alumine
korrus koosneb esimesest ruumist, millest hoovab pansionihõngu. See lehkab umbuse, hallituse ja
kopituse järgi. Söögituba mõjub selle kõrval elegantse ja lõhnavana. Seal valitseb kokkuhoidlik,
kontsentreeritud, närune viletsus