haljastu majandamise plaan
Võrsed hallikad, paljad. Lehed 3- või 5-hõlmased, harva
alumine pind karvane. Õied väikesed, rohekad või rohekaskollased, lookjalt rippuvates, 8-10
cm pikkustes kobarates. Tupplehed laiad, nende laius ületab pikkuse. Tolmukad tupplehtedest
lühemad. Emakakael lühike, pooleni või vähem lõhestunud. Viljad ümarad, punased
(kultuursortidel ka valged) hapukad. Üheks tähtsamaks lähteliigiks enamikule kultuursortidele
ning hübriidliikidele.
Must sõstar Ribes nigrum
Tegu on varaviljuva kergesti paljundatava marjakultuuriga, mille vilju (marju) hinnatakse
kõrge C-vitamiini sisalduse poolest. Eestis tavaline aiataim ka ravimtaim. Sõstar on
maapinnalähedases mullas harunenud varrega mitmeaastane, kuni 1,5 m lai ja kuni 2 m kõrge
põõsastaim. Maapealse osa moodustab erineva vanusega oksad mis on tekkinud basaal- ehk
juurmistest pungadest. Olenevalt okste asetusest eristatakse püstise, laiuva ja lamanduva
kasvulaadiga põõsaid
annaabi.ee 
