Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
Kuivõrd Riigikohus ei ole tapetu
lähedasi pidanud õigushüve vahetuks kandjaks, võiks eluvastase süüteo korral erandkorras aktsepteerida ka kannatanu täielikku õigusjärglust.
Seda õigustab asjaolu, et õigushüve vahetu kandja võimatus osaleda menetluses on tingitud vahetult tema vastu toime pandud kuriteost.
Olukorras, kus kannatanu surm ei ole tingitud tema vastu toime pandud kuriteost(nt kannatanu varavastases kuriteos sureb krm-se kestel
õnnetusjuhtumi tagajärjel), puuduks ka vajadus tema õigusjärglaste käsitamiseks kannatanutena.
Haginõuded kriminaalmenetluses. - Juhan Sarv. Juridica, 2011, nr 5, lk 365-374
KrMs 38 lg 1 p 2 annab kannatanule õiguse esitada krm-s süüdistatava ja/või tsiviilkostja ning võimalik, et teatud juhtudel ka kolmanda isiku vastu
tsiviilhagi.