VARAUUSAEG
keisrivõimu ümber.
,,Viimaseks rüütliks" kutsutud Maximilian I [14931519] oli esimene keiser, kes ei lasknud end
paavstil kroonida. Vürstide omavaheliste vaenuste lõpetamiseks kuulutas keiser 1495. aasta Wormsi
riigipäeval välja ,,igavese rahu" ning asutas tülide lahendamiseks Maini-äärsesse Frankfurti
keiserliku õuekohtu (Reichskammergericht). Menetluse aegluse tõttu muutus õuekohus küll tollase
Euroopa pilaaluseks, aitas aga sellegipoolest oluliselt kaasa varauusaege õiguskorralduse arengule,
sealhulgas rooma õiguse retseptsioonile. Tähelepanuväärne oli ka õuekohtu asukoha lahutamine
keisri residentsist: pikemat aega paiknes kohus Speyeris (15271689) ja Wetzlaris (16891806). Et
leida vahendeid ühtse sise- ja välispoliitika teostamiseks, saavutas Maximilian I Wormsi
riigipäevalt küll nõusoleku kogu keisririiki hõlmava üldise maksu (Gemeiner Pfennig)
kehtestamiseks, kuid haldussuutmatuse tõttu ei jõutudki selle kogumiseni.
annaabi.ee 
