"varatsama" - 1 õppematerjal

"Taevased ratsanikud" Tuglase novellid

Bova tundis end uimastuvat. Nad hakaksid jooksma ja naise rõivad hakkasid langema. Ka Bova heitis oma seljast riided. Nad jõudsid ruumi, mida täitis suur voodi. -Bova leidis end taas tänavalt. Ta ei teadnud mõnda aega, kus ta oli. Ta läks mööda sama teed, mida oli kõndinud õhtul, veel siis kui tal raha ei olnud. Öö oli andnud talle palju võimalusi, mis enam ei kordu. Ta jõudis sadamasse, kus üks mees hakkas tal ühket ülikonda seljast varatsama. Bova andis selle talle vabatahtlikult. Bova ostis vanamuti käest vorsti, kuid see ei maitsenud talle. Ta jõudis taas kongini, kus oli jõudnud ka ahvi ja türklasega. Raha lendas kukrust laiali ja Bova tundis ainult und. Ta jäi kohe magama, kuid nägi painajaid (ta tõsusi mööda lõputuid treppe. Astmed olid nii kitsad, et sinan ulatusid ainult varbad. Tema taga oli hääl, mis hüüdis ära jäta mind. Ta varvastest tilkus verd,kä d rakkus, ta jõudis maapinnale