Reisikiri
Moes on koguda oma
metrooliini nimega nänni. Gaijin-e ja inglise keelt peetakse üldiselt kangesti cooliks.
Inglisekeelseid, tihtipeale mõttetuid lausekatkeid topitakse uljalt kuhu aga võimalik.
Näiteks: Tokyo tänaval pahaaimamatult patseeriv 10-aastane plika, seljas pusa mis nendib: "Spread
Beaver" (Vonneguti radadel: pärani piiber); mudilane kärus, jalas teksad kirjaga "The Power of
Punk" ; paljunäinud Austraalia hipist keeleõpetajat shokeeris loosung ta varateismelise õpilase
särgil: "Suck and blow is what I know" jne.
Seda nooremate vaimustust ei jaga sugugi vanem generatsioon, kellest paljud veeretavad süü riigi
majandusliku allakäigu ja hukkaläinud noorte eest lääne peale. "Me pole muud kui USA orjad,"
olen mitmest suust kuulnud.
USA mainele ei tule just kasuks Jaapani lõunapoolseimal Okinawa saarel asuv USA sõjaväebaas
(Jaapanil pole peale seda kui USA tuumapomme loopides maa okupeeris, oma sõjavägegi), mille