Pronksiaegsed tsivilisatsioonid
basseinide ja kanalisatsiooniga elu- ja kultuseruumidele, mahutasid nad ka avaraid viljasalvi,
töökodasid ja muud. Kõik see osutab, et lossidel olid üheaegselt mitu erinevat otstarvet.
Laoruumid ja käsitöökojad näitavad losse majanduskeskustena. Seda kinnitavad ka tahvlid
lineaarkirjaga. Kuigi neil seisev tekst pole arusaadav, võib siiski väita, et tegemist on
majapidamisdokumentidega. Nähtavasti koguti igal aastal ümbruskonna elanikelt
põllumajandussaadusi lossi varasalvedesse ja peeti selle üle täpset majanduslikku arvet. Kuna
Kreetal polnud lossidest eraldi seisvaid templeid, siis võib arvata, et lossid olid ka peamised
religioossed keskused ja kultusepaigad. On põhjust oletada, et tähtsamad tseremooniad leidsid
aset lossiesisel avaral platsil ja ristkülikukujulisel keskõuel.
Loomulikult tuleb arvata, et loss oli ka valitseja asupaik ja seega poliitilise võimu keskus.
Valitsemise viisi kohta midagi lähemat öelda pole võimalik
annaabi.ee 
