Mihhail Glinka
Selles mõttes paralleelnähtus Puškiniga. Ühest küljest olid mõlemad ühe pika arengu kokkuvõte,
teisalt uue etapi ettevalmistajad (edasi Mussorgski, Rimski-Korsakov jt).
Nad püüdsid sihiteadlikult olla rahvuslikud – tolle ajastu märk (seotud rahvuslike meeleoludega kogu
Euroopas).
Glinka muusika allikad: 1) kogu vene muusika eelnev areng (nt. znamennõje penije); 2) Venemaa
linnades ja külades kõlav olustikumuusika; 3) Viini klassikud; 4) vararomantikud Weber, Schubert,
Donizetti, orkestrimuusikast Berlioz, eriti oma programmilisuse ideega; 5) polüfoonia osas Bach,
Händel, Palestrina.
Glinka muusika klassikalised jooned on vormiselgus ja läbipaistev orkestratsioon (enamasti 2ne
koosseis); romantilised jooned aga žanrivalik (ooper, laulud, programmilised orkestriteosed) ning
rahvamuusika mõju (romantikutele väga tüüpiline).
“Elu tsaari eest” (Жизнъ за царя)